Åsa Larsson ja Ingela Korsell, Henrik Johnsson “Pax. Näkk”

12. Raamat, mille tegevus toimub süngel sügisel või külmal talvel
Åsa Larsson ja Ingela Korsell “Pax. Näkk”
Illustraator Henrik Johnsson
Tõlkija Kadri Papp
207 lk

Alrik ja Viggo seiklevad taas “Paxi” sarja kuuendas raamatus ning tegevust jätkub edaspidisekski. Poiste ema on tulnud Mariefredi neid vaatama. Viggo on ülitõõmus, kuid Alrik on ettevaatlik ja põhjusega. Linnakeses hakkab taas juhtuma imelikke asju. Ilmub salapärane lossiülem, kes pole see, kellena ta näib. Alriku suhted veega pole paranenenud. Kui ta kukub läbi jää, tundub talle, et keegi tõmbab teda vee alla. Kas näkk?

Algul suhtusin raamatusse väikese ettevaatusega. Sarja soovitas mulle lugeda sõbranna 6. klassis käiv poeg. Mis sa arvad, millest me sünnipäevalauas temaga räägime? Mõtlesin, et äkki pole minu jaoks. Kaanelt paistab ju poistekas, aga salapära ja võlukunsti on ka. Eelmisel suvel palusin poisilt endale olemas olevad raamatut lugeda anda ja ei pidanud pettuma. Ühte selle sarja raamatut olen lugenud nii, et pärast olin hirmust kange. “Kummituslaps” oli nii õudne, et mõtlesin tükk aega voodil istudes, kas julgen minna läbi pimeda toa ööriideid selga panema või vannituppa hambaid pesema. No lõpuks julgesin, aga pidin siiski seisma kihvapesu ajal näoga akna poole 🙂

Mulle meeldib, et raamatute illustraatoreid on hakatud väärtustama ja ka nende nimed pannakse tihti juba raamatu kaanele. Eriti selle raamatu puhul, sest ka siin raamatus on illustratsioon väga olulisel kohal, nagu eelmisena loetud Patrick Nessi “Kui koletis kutsub” raamatuski.