Naomi Novik “Välja juuritud”

48. Raamat, mille tegevus toimub väljamõeldud maailmas
Naomi Novik “Välja juuritud”
Epp Aareleid
456 lk
Tänapäev

Kurjusest tulvil mets, mis vallutab maad, võtab inimesed vangi, elab vangistatute elujõust, alles jääb kest. Kõik, mis metsaga kokku puutub, on kahjustatud, nakatatud kurjusega. Kõndijad, hiidtirtsud, moondunud loomad, võimuahned valitsejad, väliselt kalk võlur, kes külasid kaitseb. Agnieszka ja Kasia sõprus, mis peab vastu nii paljule. Agniszka ja võlur. Suur lahing, kuninganna. Agnieszka ja mets. Saladus. Metsa süda.  Metsakuninganna. Südamepuud. Lõputu headus kurjas maailmas.

Oli aegu, kui ma ei tahtnud ühtegi raamatut uuesti lugeda. Siis lugesin just eesti keeles ilmunud “Harry Potter ja tarkade kivi”. Ma lugesin seda 3 korda 24 tunni jooksul. Läks aega ja mu koju sattus “Ohtlik elu”, mida loen korra aastas. Kerge lugemine, samas on peategelases sama hirmu, mis minus käsitöölasena. Viimase kuu jooksul on minuni jõudnud 2 sellist raamatut ja 1 film, mida loks ning vaataks ikka ja jälle. Esimene nendest oli “Kui koletis kutsub” ja teine on käesolev “Välja juuritud”. Film on “Fantastilised elukad ja kust neid leida”.

Lugesin eelmisel aastal kellegi postitust sama raamatu kohta ja tookord oli esimene suhtumine kaanekujundusse, et raamat ja kujundus ei sobi kokku. Nüüd, peale raamatu lugemist, mida rohkem vaatan, seda paremini sobib. Vaadates sama raamatu teiste keelte kujundusi, siis leidub lemmikumaid.

Tahaksin lugeda muinasjuttu “Agnieszka Skrawek Neiba” (“Agnieszka “Tükike Taevast””), mida autor mainib tänuavaldustes, Baba Jaga  lugusid ning sama autori teisi raamatuid.

Mulle väga meeldis. Kuna lugesin raamatukogu raamatut, siis selle raamatu pean endale küll kuidagi muretsema.

2022

Lõpetasin lugemise 1. jaanuari hommikul 03.57. Nüüd juba lugesin enda raamatut. Nagu eelpool mainitud, siis enamasti ma raamatuid uuesti ei ole. Selle raamatuga on teisiti. See haarab, keerutab ringi, raputab ja paneb siis segaduses maha tagasi. Avastasin uuesti üle lugedes, et oli nii palju unustanud. Lohe, tüdrukud, Agnieszka, tema nõiavõimete avaldumine – see oli kõik meeles, aga pealinna minek, sealsed juhtumused, tagasitee, põgenemine, torni kaitsmine polnud üldse meeles. Samuti ei mäletanud, et Lohe ja Agnieszka koos Metsa tagasi läksid. Mäletasin tema enda uitamisi, Metsa puhastamist. Ka lõpu lootus uuele tulevikule ei olnud meeles. Väga hea raamat. Fantaasiahuvilisele soovitan kindlasti, armastust on ka päris mitmes liinus, sõprust, selle vastupidamist, valitsejate kodade intriigid, inimlik väiklus.

Õppetund: “Miski pole nii, nagu alguses paistab. Ole ettevaatlik, et sa ei teeks ennatlikke järeldusi.”