James Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer”

9. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud, aga mingil põhjusel pole veel lugenud

“Timm Thaler ehk müüdud naer ”
James Krüss
Tõlkija Linda Ariva
217 lk
Kirjastus Eesti Raamat

Seegi raamat on kaua otsinud minu juurde teed. Ta on mulle vihjeid teinud. Küll lauseke raadiosaates või televisioonis, tsipake siin aj natuke seal… Ta on endast palju märku andnud – ehk oleks nüüd aeg küps, aga päriselt jõudis see minu kätte alles märtsi lõpus. Ja mul on taas hea meel, et lõpuks jõudis.

Peale lähedase surma võib igaühele tunduda, et kõik on mõttetu ja väärtusetu. Tihti märkame alles siis, kui oleme midagi kaotanud, kui väärtuslik see miski meile oli! Sageli kaotatud enam tagasi saada pole võimalik. Timm ei loobu siiski ning asub taga ajama oma naeru, mille ta rumala lapsepeaga, võib-olla meeleheitest on vahetanud mehega ruudulises. Nooruke, natuke naiivne Timm satub kiiresti oma naerule kannule ning üritab sõlmida võimatut kihlvedu, et oma naer tagasi saada. Lõpetab ju leping kehtivuse, kui Timm ühe kihlveo kaotab. See muidugi läheb vett vedama ning algul tundub, et Timm on veel hullemasse olukorda sattunud… Ühest küljest on nukker elada kaasa ilma naeruta elatud elule. Teisest küljest ei kaota Timm lootust. Ikka on häid inimesi, kes omakasust või omakasu püüdlemata talle abikäe ulatavad. Natuke oli küsitav, kuidas Hamburgi hotelli teenindajad olid kohe valmis Timmi aitama ning nõus krahvi palgatud detektiividel naha üle kõrvade tõmbamisega, aga Hamburg pole ju Mesopotaamia ja krahvi loss. Igale poole ka krahvi võim ei ulatu.

Nagu eelmiseski loetud raamatus (“Krabat”) on siingi viheid vanakurjale endale. Kas kuradiga on võimalik kaupa teha nii, et jääd ise võitjaks? Või et ennast ja oma hinge ei kaota? Kas headele inimesetele saab sellisest tehingust tulu tõusta?

Jällegi sobis see raamat mulle väga.