29. Raamat, mille pealkirjas on mingi ilmastikunähtus – äike
“Kes kardab välgutüdrukut?”
Heli Künnapas
146 lk
Heli kirjastus
“Kes kardab välgutüdrukut?” on sarja “Mõni õhtu romantikat” kuues raamat. Peategelane Annely läheb elu keerdkäikude tõttu tagasi Pärnu-Jaagupisse ja peatub esialgu kalli vanaema juures. Vanaema on heasüdamlik ja tema elutarkus aitab raskustes noorel naisel oma elu ja minevikus toimunud sündmusi uue pilguga hinnata, abielu lahutus, sõbranna Eleri, esimene armastus Meevo, saladused… oma eluga puntras naine otsib iseennast ning minevikus toimunud juhtunu põhjusi.
Muidu lihtne ja kerge lugemine. Väsinud peale sobis väga hästi. Natuke jäi mulle raamatust mulje, et Eleri ülistamine oli tüütu. Mitu korda korrati sama, mis ei toonud enam minu jaoks midagi uut. Samas oli romantikat, elasin peategelasele ikka nii kaasa, et pisara ka poetasin (minu puhul pole enamasti palju vaja).
Ai, aga üks paha asi oli ka! “Mõni õhtu romantikat” on sobiv pealkiri sarjale, mille raamatud saavad LIIGA kiiresti läbi. Alles ma jõudsin raamatusse süveneda ja järgmiseks oli raamat juba läbi. Kavatsen nüüd ka teised sama sarja raamatud läbi lugeda, et korraliku romantika annuse ikka kätte saaks, aga loodan, et autor kirjutab kord ka ühe pikema romaani 😀
Jään ootama!
Lugemine on põgenemine paradiisi 
Suur tänu, et mu raamatut lugesid!
Eks see romantiliste lühiromaanide sari saigi tehtud pigem nende pärast, kes ütlevad, et üldse pole lugemiseks aega. Selle sarja kaudu on taas lugemise avastanud mitmed inimesed, kes väidetavalt paksemaid raamatuid lugeda ei jõua 🙂
Kirjutamisest aga nii palju, et minu 2.raamat oli romaan “Homme on ka päev” ning see on kindlasti veidi mahukam 🙂 Samuti mitmed mu noorteromaanid (nt “Ütlemata sõnad”) Mõnusaid lugemiskogemusi!
MeeldibMeeldib
Aitäh, Heli, et andsid natuke taustainfot. Lühiromaanina oligi tore lugeda, oli parasjagu õigel ajal õiges kohas. Tundub, et olen vist ikka paksude raamatute tüüpi ;). Praegu tagantjärele mõeldes on ikka, kahju, et niiii lühike oli 😀
MeeldibMeeldib