37. Raamat, mille pakub sulle välja raamatukogutöötaja esimesena, kui oled küsinud tema lugemissoovitust
Leena Lehtolainen “Kiusatute kaitsja”
Tõlkija Triin Aimla-Laid
268 lk
Kirjastus Pegasus
Kaanekujundus Jan Garshnek
Ajaleht Karjalaineni tsitaat “Lehtolainen oskab kirjutada. Lehtolainen oskab luua põneva sündmustiku. Lehtolainen teab, mis lugejat ühes õiges kriminullis köidab.”
Loen väljakutse raamatuid enamasti nii, et võtan raamatu, loen läbi ja siis vaatan, kuhu ta sobib (va “Peeter Lätlane”, see oli peale raamatukogust leidmist täiesti teadlik valik väljakutsesse). Seekord võttis aeg, et leida koht, kuhu käesolev raamat sobiks. Lõpuks jäin pidama seal, kus on raamatukogutöötaja soovitus. Läksin ju raamatukokku esimest osa tagasi viima ja veel ühte teist raamatut, mis polnud üldse minu maitse järgi. Esimene osa meeldis mulle väga, aga kõige muu sahmerdamise käigus jäi küsimata, et kas meie väikeses raamatukogus võiks teine osa ka olla… Natuke jaurasin ka, et mida ma nüüd edasi lugeda võiks, tahaks midagi head jne. Jalutasin riiulite vahel. Varsti tuli raamatukoguhoidja minu juurde “moosivarga nägu peas” ja ulatas “Kiusatute kaitsja”. See läheb ju peaaegu soovituse alla 😉
Esimene osa oli tore, teine veel parem. Einstein on lahe tegelane. Üks mõrv, millest tegelikult lõpuks kujunes kolm mõrva. Palju nimesid, keda kahtlustada, palju saladusi, andeksandmisi, elude korda seadmisi. Mitu korda tekitab autor sellise situatsiooni, kus lugejana mõtlen, et nüüd on peategelane üksikus kohas, kindlasti keegi jälle ründab teda, aga võta näpust! Maria jalutab rahumeeli koju ja ei juhtu midagi. Vihastas natuke Maria kohatine suhtumine Antisse, oleks tahtnud talle juba öelda, et olete kaks täiskasvanud inimest, rääkige asjad selgeks, ärge jookske kogu aeg uksi paugutades minema ja otsusta ometi ära! Õnneks lõpuks otsustas ka. Vist? Mingil määral… 😉
Pildid:
Lugemine on põgenemine paradiisi 