Alan Bradley “Piruka magus põhi”

50. Raamat sellise maa kirjanikult, mille nimi algab sama tähega kui sinu eesnimi.

Alan Bradley “Piruka magus põhi”
Tõlkija Bibi Raid
335 lk
Päikese kirjastus

Minu juhtmed käisid täna vist läbi Moskva… Võttis aega, kuni suutsin endale selgeks mõelda, et Kanada kirjanik ja minu eesnime algustäht K sobivad selle teema järgi kokku 😛

Raamat sai minult Goodreadsis hindeks 2 tärni – “It was OK”. Rääkisin töökaaslasega, kes nautis selle raamatu lugemist. Minu jaoks oli vist vale aeg.

Mõrv on olemas, uurija, pahalane, kes algul tundub normaalne, imelikud külaelanikud, tavapärasest eristuv isehakanud müsteeriumide lahendaja on 11-aastane tüdruk, kellele meeldivad üle kõige mürgid, lisaks lagunev mõisamaja, arreteeritud isa, võimatud vanemad õed…

Tegelikult oligi raamat hea lugemine. Minus tohutu suurt vaimustust ei tekitanud, aga midagi viga tegelikult ju polnud Kui nüüd uuesti rahulikult raamatu üle loeks, siis leiaks sealt tohutult lahedaid võrdlusi ja arutlusi. Minu jaoks oli raske usukuda, et üks 11-aastane raamatus kirjeldatud kombel arutleks või mõtleks.

Kuulge! 11-aastase tüdruku suhu on pandud sõnad:

“Ronisin üle kõdunenud värava kirikuaeda, kus vanad hauakivid olid hullunult kreenis nagu hulpivad poid selles heinaookeanis, mis oli nii sügav, et pidin heinast läbi kahlama nagu rannas pihani vees sulistav suvitaja.”

Proovisin ette kujutada, kui seda mõtleks näiteks isa teener Dogger – sobis hästi. Flavia – mitte üldse… ju on minu ettekujutus 11-aastasest tüdrukust teistsugune, mis siis, et tegemist pole raamatutes kasutatud tüüpilise mõisapreiliga, vaid nutika ja aruka tüdrukuga.

Veel üks tore tekstinäide samalt leheküljelt (lk 267):

“Pealegi oli kirikuaed kerge kalde all. Viissada aastat pidevat kaevamist oli andnud sellele kerkinud leivapätsi välimuse: see oli nagu värskelt ahjust tulnud roheline leib, mis oli ümbritseva maapinna suhtes silmnähtavalt kerkinud. Võdistasin mõnuga õlgu, kui mõtlesin nendele pärmjatele jäänustele, mis minu jalge all lebasid.”

Paar päeva pärast lugemist on mu lugemismulje parem, kui raamatut lugedes. Arvan, et peale poolelioleva Reeli Reinausi raamatu võtan teise osa ka ette 😉