8. Häbi tunnistada aga ma pole kunagi lugenud… (täiesti vaba valik kirjaniku, teose, sarja, žanri jne. osas)
Sergei Kozlov, Juri Norštein
Illustraator Francesca Jarbusova
Tõlkija Aivar Leštšinski
48 lk
Kirjastus Avita
Multifilm on ju lapsepõlvest vägagi tuttav ja aru sai laps sellest täpselt nii nagu laps pidi aru saama.
Aga endiselt läheb Siilike Karupojale külla kaasas vaarikamoos räti sees. See vist tegigi Siili mu lemmikuks – ikka vaarikamoos pidi kaasa olema 😀 Öökull, kaev, hobune, tigu, ühepäevaliblikad, jaaniussike, koer, kukkumine, vesi, kellegi libe selg ja lõputu udu… Karupoeg, tee ja taevatähed.
Otse tema ees seisis udus valge hobune.
“Huvitav,” mõtles Siil, “kui hobune magama heidab,
kas siis udu läheb talle kurku kah?”…
Mäletate seda kohta, kus udus on hobune? Sõitsime Tartust Virumaal poole. Oli õhtupoolik. Tõusis udu. Võimalik, et ühes Rannapungerja või Kauksi kandi suures kurvis paistis samasugune pilt nagu multikas ning raamatus – hobune ja udu…
Ja veel mõtles Siil hobusest:
“Kuidas tal seal udus on? …”
Lugemine on põgenemine paradiisi 